2-AASTASE LAPSE HÄÄLDUSE ARENG

2-aastasel lapsel on soov täiskasvanuga suhelda. Tema sõnavara hakkab laienema.

-       Laps hääldab häälikuühendita 1-2-silbilisi sõnu (emme, issi, anna).

-       Laps kasutab lastekeele sõnu (mäm-mäm/mam-mam, papu, tadaa).

-  Laps moodustab sõnades kahesõnalisi agrammatilisi lausungeid (taha uua ehk tahan juua, emme pall ehk emme, anna pall).

Laps hääldab sõnades õigesti:

-       Täishäälikuid, nagu a, e, i, o ja u.

-       Kaashäälikuid, nagu m, n, p ja t.

Hiljem tulevad lapse kõnesse ahtushäälikud (j, l, v, h, r, s), täpihäälikud (ä, ö, ü, õ) ja k.

Laps alles õpib sõnu ja häälikuid hääldama, seetõttu on loomulik, et tema kõnet on mõnikord raske mõista ja häälduses esineb vigu. Lisaks on sõnu raske hääldada seetõttu, et keele ja huulte liigutused ei ole veel piisavalt täpsed.

Hääldusvead, mis on 2-aastase lapse kõnes eakohased:

-       Hääliku asendamine lihtsamini hääldatava häälikuga (nt aten ehk aken, kalu ehk karu, iti ehk issi).

-       Häälikute ja silpide sõnadest ärajätmine (kau ehk karu, koe ehk koer, uua ehk juua).

-       Keeletipuhäälikute (l, n, t, s) hääldamine hammastevaheliselt (keel on õrnalt hammaste vahele lükatud).

Pöörduge lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:

-       Lapsel ei ole huvi täiskasvanuga suhelda.

-       Laps ei kasuta enda väljendamiseks sõnu (nt tita, aua, papu, tadaa).

-       Laps ei moodusta kahesõnalist lausungit (nt anna pall).

-       Laps ei kasuta oma kõnes täishäälikuid (a, e, i o, u, ä).

-       Laps ei kasuta oma kõnes kaashäälikuid (m, n, p ja t).